UURIMUS MULTŠIDE, VÄETISTE, GEOSÜNTEETIDE, KATTEKANGASTE NING NENDE OMADUSTE JA KASUTAMISE KOHTA

1. Multš

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Sageli kasutatakse multše ka dekoratiiveesmärkidel.

Multšid jagunevad:

1. sünteetilised   multšid (kile, peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
2. orgaanilised    multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
3. mineraalsed    multšid(kiviklibu,killustikjne.)

1.1 Sünteetilised multšid

1.1.1 Kile

 Valge kile, helesinine kile on kasutusel katmikalal. Musta ja pruuni kilet kasutatakse maasika-, kurgi-, rabarberipõldude jm multšimiseks. Umbrohtude kasv täielikult mahasurutud. Saak valmib varem, on suurem (20%), viljad suuremad (kastmissüsteemiga) ja puhtad. Kuna ei harita, siis taimede juured vigastusteta. Aitab säilitada mullaniiskust ja soojust, areneb tugevam juurestik. Paraneb taimede toitumine ja veerežiim. Kasutusaeg 3…5 aastat. Kile paigaldamine töömahukas ja eemaldamine tülikas. Ei lase läbi õhku ja vett. Kuival ajal paigaldades jääb muld kauaks ajaks kuivaks. Suureneb öökülmade oht. Taimede väetamine (teha varuväetamist) ja taimekaitsetööd raskendatud. Läbipaistva kile kasutamisel tõstavad umbrohud kile üles, selle vältimiseks kaetakse õhukese mullakihiga. Kilepeenra ääred vajavad umbrohutõrjet. Ergutab maasikal võsundite kasvu ja nende eemaldamine toimub käsitsi. Maasika tütartaimed ei saa juurduda. Põhjustab mulla kuumenemist, mis mõjub taimejuurtele ja mikroorganismidele halvasti. Kilet lõhuvad loomad, sipelgad pesitsevad meelsasti. Koduaias olen kasutanud musta kilet maasikapeenras. Veel olen proovinud musta kilega umbrohtu tõrjudes saada musta maa-ala. Hiljem lihtsam maapinda kaevata.

Kile

1.1.2 Peenravaip

    Kootud peenikestest polüpropüleenribadest (või tihedalt augustatud).Taimede joondamiseks on sissekootud jooned. Hõre, laseb õhu ja vihmavee läbi. Painduv, rebenemiskindel,vigastuste,tallamiskindel,eikõdune,ilmastikukindel. Peenravaibale asetatud esemetest ei kasva umbrohi läbi, kasutatakse taimepottide all. Uudismaale või umbrohtunud alale on võimalik rajada istutusala vm. Kasutatakse kompostihunniku katmiseks. Puuduseks on äärte hargnemine. Takistab gaaside liikumist. Ilma lisamultšita kestvus 8…10 aastat, multšikihi all on iga pikem.

Peenravaip

1.1.3 Tekstiilmultš

Mustakiuline niiskust läbilaskev materjal. Vastupidav UV kiirgusele. Takistab umbrohtude kasvu. Hoiab maapinna niiske ja sooja. Vähendab erosiooni.  Võib täiendavalt katta koorepuru või kividega. Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks. Rebeneb kergesti, kuid vigastatud koht ei hakka hargnema1...1,5 aasta pärast on võimatu tervelt kokku rullida. Takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.

1.1.4 Geotekstiil, filterkangas

Polüpropeenkiududest valmistatud viltjas kiudkangas, mida kasutatakse haljastuses ja teedeehituses pinnase tugevdamiseks. Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks või segunemise vältimiseks. Vähendab juurte külmakahjustusi. Sobib umbrohu leviku tõkestamiseks. Filterkanga abil on võimalik mudased kaldad muuta liivarandadeks. Vett läbilaskev ja keemiliselt neutraalne. Katte peal idanenud umbrohi kasvab läbi riide.

1.2 Orgaanilised multšid

1.2.1 Puukoor

Keemilistelt omadustelt sobib kõige paremini männikoore multš. Värske puukoor on happeline. Pannakse kohe mullapinnale või kasutatakse vahel filterkangast vm. Hoiab pinnases niiskust, takistab umbrohtude levikut. Parandab mulla õhu- ja veerežiimi.Koorepuru paksuseks võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale laotamise korral 10…20 cm. Vajadusel täiendada igal aastal. Müügil erinevad fraktsioonid. Puidutükid soovitav välja korjata, sest tselluloosi lagundamiseks kasutavad bakterid vaba lämmastikku. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav suvel 1…2 korda rehaga liigutada.

Puukoor

1.2.2 Põhk

Sobib suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku. Paremini sobib nisupõhk, kaera õlgedes arenevad limaseened. Enne kasutamist tükeldada või komposteerida. Kuivab peale vihma kiiresti, õhurikas tuuline koht ei sobi. Kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus. Kasutusiga 1 aasta. Väetisväärtust ei oma, laguneb kiiresti. Mulda kaevates parandab (muudab) mulla õhustatust. Kasutada koos roheliste taimeosadega. Peale kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8…10 (…20) cm. Kevadel peab eemale tõmbama, et maa soojeneks paremini Laseb õhku läbi ka peale vihma, kuivab kiiresti. Suurendab mulla huumusesisaldust. Võib meelitada hiiri. Eemaldamist ei vaja, kuna laguneb kiiresti. Maasikaistanduses võib peale saaki põletada koos lehtedega. Välimuselt ei ole eriti ilus.

 Koduaias olen proovinud maasikatele põhku alla panna. Ei ole eriti kena, põhk muutub niiskusega märjaks, maasikad on läinud mädanema. Hiljem tüütu neid maasikataimede vahelt ka kätte saada.

1.2.3 Turvas

Turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks, kasutatakse segus mullaga, parandab mulla struktuuri ja suurendab vee mahutavust.

Eestis jaotatakse turbad:

• aiandus- ehk kasvuturbaks
• haljastusturbaks
• melioratiiv- ehk väetusturbaks.

 Erinevaid turbaliike on kokku mitukümmend. Turba halbadeks omadustekson:varakevadel turbaga multšides takistab see maasoojenemist, mineraliseerub javajub kokku, on liiga kerge ega paku taimedele toetuspinda,vajadusel lisadalubiväetist ja kompleksväetist.

1.2.4 Puulehed

Värsked lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele. Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale. Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga. Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake. Haigused ja kahjurid talvituvad lehtede all. Vältida haigestunud lehti.

1.2.5 Muruniide

Soovitav kasutada koos koredama materjaliga (liiv, turvas).Parim on liblikõieliste haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist. Paksu kihina on libe. Kuivades muutub kollaseks ja ei ole esteetiline.Võib muuta mulla happelisemaks.Hoiab mulla niiskust.Takistab umbrohtude kasvamist.Lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata.Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla. Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid.  Oma koduaias panen muruniite marjapõõsaste alla- umbrohu tõrjumiseks.

1.2.6 Saepuru

Saepurul on puukoorest vähem toitaineid. Sobib kasutada peenarde vahel. Paks kiht ei lase õhku läbi. Veesisaldus ja läbilaskvus on keskmine. Saepurus leiduvate taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav lasta  2 aastat seista. Sobib vaarikatele, tõstab saagikust. Kõduneb aeglaselt. Võib meelitada aeda sipelgaid.  Koduaias olen proovinud saepuru vaarikatele alla panna. Vaarikasaak on suurenenud. 

1.2.7 Pabermultš

Valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid. Kasutatakse ka peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp. Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul. Imab hästi vett, vee läbilaskvus hea.Takistab umbrohtude arengut, tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust. Kevadel laotada 2…5…15 lehe paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka   juurumbrohtusid. Kasutatakse ka õhema kihina, kui taimed istutatakse väikestesse sisselõigetesse. Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm. Laguneb ühe hooajaga ja sügisel võib maa sisse kaevata, kus ta parandab mulla struktuuri.

1.2.8 Kakaovelle

Kakaotootmise ülejääk. Laguneb kiiresti, võib kasutada näiteks suvelillepeenras.Vee läbilaskvus hea ja siduvus rahuldav. Peletab kahjureid, šokolaadi aroomiga. Parema struktuuriga, kui harilik koorepuru. 

1.3 Mineraalsed multšid

Mineraalsed multšid sobivad suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva kuju ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb panna peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist.

Mineraalsete multšide alla kuuluvad:

• graniitkillustik
• kergkruus ehk keramisiit
• klaasgraanulid
• kruus
• liiv
• tellisepuru
• kivid:
  kiltkivi
  rannakivid 
  dekoratiivkivid
  
  Kive ja kruusa kasutatakse püsimultšina kiviktaimlate, ilupeenarde, teeradade jm. rajamisel. Need sobivad hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kive on saadaval erinevas suuruses ja värvitoonis ning nendega on võimalik moodustada aeda geomeetrilisi kujundeid ja ornamente. Kuna kividel on omadus päikese käes kuumeneda, siis ei tohi multši taimedele liiga lähedale panna. Kuna kivid on rasked, siis kipuvad nad pinnasega segunema. Selle vältimiseks võiks mineraalsete multšide all kasutada peenravaipa, mis hoiab pinnased segunemast.
  
  
  
  Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse, hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse.Kivide suurused ja kujud võivad olla erinevad. Suured dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning koos kivisillutiste, puu või muruga.Lapikud kivid paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terassidel. 
  
  
  Dekoratiivkivid
  
  

  Rannakivid (suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.

  
  

  Kiltkivi (10–50 mm) on esinduslik ja moodne kattematerjal, mis sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse. Eri suurusega kivid asetuvad kaunilt ning katavad ala täielikult. Nagu multški, takistab kiltkivi seemnetega levivate umbrohtude kasvu ja hoiab mulla niiske.
  
  Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.
  

  
  Kergkruusa kasutatakse nii välis- kui ka sisehaljastuses. See on valmistatud looduslikust lähteainest. Materjal on külmakindel, niiskuskindel, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ja ei meeldi närilistele ega putukatele. Kuna see on kerge, siis on seda hea paigaldada. Parandab taimede juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi.

2. Väetised

Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega. Väetiste kasutamisel paraneb mullaviljakus ning suureneb põllumajanduslik saak.

Väetised võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad", kus ained jõuavad taime läbi lehtede.

Väetise koostis võib olla orgaaniline (sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (mis on valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest).

2.1 Orgaanilised väetised

Orgaanilised väetised on looduslikud väetised, mis tagavad koos kompostiga taimede kasvuks vajaliku toitainete vahekorra.

Orgaanilisteks väetisteks nimetatakse  kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud orgaaniline väetis – kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi.

Erinevad orgaanilised väetised:

• sõnnik
• põhk
• sapropeel ( järvemuda)
• mereadru ( nt. põisadru)
• haljasväetised ( green manure) – ei koristata ära, vaid küntakse sisse; haljasväetis on näiteks põldheina ädal
• tööstusjäätmed – olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad
• majapidamisjäätmed
• (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldes sõnnikuga kompostid
• virts 
  
   Põhjused, miks kasutada orgaanilist väetist:
  
  
  Orgaanilise väetise (sõnnik, kompostimuld jms) korrapärasel kasutamisel paraneb mullastruktuur. Raske savi- ja liivsavimuld muutub kobedamaks ja kergemini haritavaks, kerge liiv- ja saviliivmuld muutub sidusamaks ja vettpidavamaks.
  
  Orgaanikaga rikastatud muld on õhulisem ja toitaineterikkam ning seob paremini vett. Lisaks paraneb mulla puhverdusvõime ja ebasoodsad tegurid nagu põud ja liigniiskus teevad taimedele vähem kahju.
  
  Erinevalt mineraalväetistest viiakse orgaaniliste väetistega mulda ka mikrorganisme, kes aitavad oma elutegevusega kaasa mulla parendamisele. Mikroorganismid muudavad toiteelemendid taimedele kättesadavaks. 
  
  Regulaarsel orgaaniliste väetiste kasutamisel paraneb mulla huumusseisund. Tekib rohkesti huumusaineid, mis toimivad kasvustimulaatoritena ja kiirendavad taimede elutegevust. Mulla huumuskihti ei saa asendada mineraalväetistega. Tume, huumusrikas muld neelab aga paremini päikeseenergiat ja soojeneb kiiremini. 
  
  Orgaaniline väetis sisaldab taimedele sobivas vahekorras kõiki vajalikke toiteelemente, sealhulgas ka mikroelemente, seega väheneb vajadus kasutada mineraalväetisi.
  
  Orgaanilise väetisega rikastatud mullas mõjuvad ka lisaks antavad mineraalväetised paremini, ning neid ei uhuta nii kergesti mullast vihmaveega välja.
  
  Mullas tekib orgaanilise väetise lagunemisel süsihappegaas, mis on vajalik taimede kasvuks ning suurendab saagikust.
  
  Lavades ja kasvuhoonetes saab orgaanilist väetist (eelkõige sõnnikut) edukalt kasutada ka biokütusena.
  
  Orgaanika (sõnnik, kompstimuld, turvas jt) sobib hästi ka multšiks hoides maa umbrohupuhta ja säilitades niiskust. Muidugi tuleb orgaanikaga multšimisel seda pidevalt uuendada ning arvestada erinevate kultuuride nõudeid kasutatavale multšile.

2.2 Mineraalväetised

Mineraalväetis on maavaradest, tööstusjäätmeist või sünteetiliselt saadav väetis, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena. Tahked mineraalväetised võivad olla pulbrilised või granuleeritud. Ammoniaagivesi on vedel mineraalväetis.

Granuleeritud väetis
 
 Mineraalväetiste jaotamine:
1. lihtväetised:
    1) makroväetised:

• lämmastik N - väetised
• kaalium K- väetised
• fosfor P - väetised

    2) mikroväetised

•  boor B - väetised
•  vask Cu - väetised

2. kompleksväetised

• liitväetised
• väetissegud

Lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel põhiväetisena või suvel kasvu ajal.

Fosforväetisi võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel.

Kaaliumväetiste kasutamisel lähtutakse:

•  mulla kaaliumivajadustest
•  kultuuri vajadustest
•  väetistes olevatest lisanditest

Antakse põhiväetisena sügiskünni alla.


Mikroväetistest kasutatakse kõige enam B- ja Cu- väetiseid.
Mikroväetisi kasutatakse:

• saagi suurendamiseks
• saagi kvaliteedi parandamiseks 

Mikroväetiste kasutamise viisid:

• mulda andmine
• külvise töötlemine
• taimede pritsimine

Kompleksväetiste kasutamisel lähtutakse põhielementide 
( N, P, K ) sisalduse alusel.
N - väestise ülekaal - kevadel ja kasvu ajal
P- ja K- väetiste ülekaal - sügisel, kevadel ja kasvu ajal.



Tähtsamate makroelementide vajalikkus taimedele:

1) lämmastik  N - vajalik eekõige leheteda ja varte kasvuks, eriti   kasvuperioodi algul.

2) fosfor P - vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks.

 3) kaalium K - tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.

3.Kattekangad ja geosünteedid

3.1 Geotekstiilid ehk filterkangas

Geotekstiilid ehk filterkangad on polüpropüleen/polüester- või kõrgtihedusega polüetüleenkiududest kootud või mittekootud väga vastupidavad, vett - ja õhku läbilaskvad kangad.

Põhifunktsioonid

• eristamine
• filtreerimine
• dreenimine
• tugevdamine (armeerimine)
• erinevate maa- ning vesiehituslike materjalide kaitsmine.

Kasutamine

• teedeehitusel
• hoiu- ja parkimisplatside ning spordiväljakute rajamisel
• drenaazisüsteemide rajamisel vundamentide, keldrite ja katuseaedade juures
• pinnaseerosiooni tõkestamisel
• kallaste ja nõlvade kindlustamisel
• supelrandade heakorrastamisel
• puujuurte ja umbrohu leviku takistamiseks
• mitmesuguste tugiseinte ehitamisel
• geomembraanide mehaaniliseks kaitseks

3.2 Katteloor

Tavaline katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mille ruutmeeter kaalub reeglina vaid 10 - 20 grammi. Toodetakse ka paksemaid ja raskemaid loore. Katteloor laotatakse otse kasvava taimestiku peale ja ta ei vaja mingeid kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka liivakottide, vett täis voolikute, armatuuraualattide või muu sarnasega, olenevalt olukorrast. Õigesti paigaldatud kerget katteloori kannavad ka kõige nõrgemad taimed raskusteta enda peal. Katteloori kasutatakse peamiselt:

• saagialguse kiirendamiseks
• öökülma kaitseks
• kaitseks kahjurite eest.

3.3 Peenravaip

Peenravaip on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist. Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava multshikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel. Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist. Haljastuses kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.

3.4 Varjutuskangas

Kasutatakse okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem. Sobib kasutada ka kõigi teiste aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti tuuleõrnade taimede kaitseks. Varjutskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10 aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Erinev tihedusprotsent (25-50%) näitab, mitu protsenti valgusest kangas kinni püüab. Varjutuskangas võib enda töö lihtustamiseks puudele peale panna juba sügisel, sest kevadel võib see lume tõttu olla raskendatud!

Varjutuskangas

3.5 Pakasekangas

Kaitseb külmaōrnu pōōsaid, ilu- ja okaspuid, rododerndroneid, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud. Kangas eemaldatakse alles pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta et säilitada järgmise talveni. Kangas laseb läbi ōhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav mehhaanilistele mōjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2. UV-kaitse

Pakasekangas

 
Uurimuses multšide, geosünteetide ja kattekangaste omaduste ja kasutamise kohta on minu arvates  tootevalik  Eesti jaekaubandusvõrgus hea. Leidub palju  erinevaid multše, kattekangaid ,geosünteese, varjutuskangaid, talvekangaid.

Väetiste sortiment on ka väga mitmekesine. Pakutakse tahkeid väetisi ja vedelväetisi. Ka orgaanilisi väetisi on võimalik saada.

Uurimuse käigus sain ise  palju uut infot just multšide ja kattekangaste kohta. Näiteks seda, et kile ja ka paberit kasutakase  multšidena. Kattekangastest olen ise kasutanud ainult katteloori. Uurimuse käigus sain teada, et on veel olemas mitmeid erinevaid kattekangaid, mida võiks kasutada. 

Kasutatud materjalid:

1. http://www.selteret.ee/sugis-talvised-kaubad/
2. http://www.hortes.ee/?op=body&id=76&prn=1&art=67&cid
3. http://www.stifeko.ee/katteloorist1.html
4. http://www.viikon.ee/geotekstiilid.htm
5. http://foodweb.ut.ee/Sonastik_187.htm?word=Mineraalvaetis
6. https://annaabi.ee/Agrokeemia-konspekt-V%C3%A4etised-amp-v%C3%A4etamine-m7836.html
7. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
8. http://agri.ee/et/eesmargid-tegevused/taimekasvatus/vaetised
9. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade-kasvupinnased.pdf
10. http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
11. http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade_kasvupinnased_ja_multsid.pdf
12. http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CCAQFjAA&url=http%3A%2F%2Fak.rapina.ee%2Fsirjetoo%2FMult%259Aide%2520omadused2.ppt&ei=AuZwVIKIO4rmaJa8gJAG&usg=AFQjCNHhgX72Ggl80vbhO-rgznuTJYasuw&sig2=Tw24vtK6B3MEFCRJLL8XhQ&bvm=bv.80185997,d.d2s
13.  http://www.rek.ee/est/ettevote.php?id=486
14. http://www.osta.ee/graniit-killustik-35795488.html  
15. http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/orgaaniline-vaetis-on-hea-mulla-jaoks-asendamatu?id=31926853
16.  http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=322
17.  http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf