1. Multš
Multši
all mõistetakse taimede kasvupinnasele või –substraadile peale laotatud
kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine
mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad
multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena. Sageli
kasutatakse multše ka dekoratiiveesmärkidel.
Multšid
jagunevad:
- sünteetilised multšid (kile, peenravaip, tekstiilmultš, geotekstiilid)
- orgaanilised multšid (puukoor, hakkepuit jne.)
- mineraalsed multšid(kiviklibu,killustikjne.)
1.1 Sünteetilised multšid
1.1.1 Kile
Valge kile, helesinine kile on kasutusel
katmikalal. Musta ja pruuni kilet kasutatakse maasika-, kurgi-,
rabarberipõldude jm multšimiseks. Umbrohtude kasv täielikult mahasurutud. Saak
valmib varem, on suurem (20%), viljad suuremad (kastmissüsteemiga) ja puhtad.
Kuna ei harita, siis taimede juured vigastusteta. Aitab säilitada mullaniiskust
ja soojust, areneb tugevam juurestik. Paraneb taimede toitumine ja veerežiim.
Kasutusaeg 3…5 aastat. Kile paigaldamine töömahukas ja eemaldamine tülikas. Ei
lase läbi õhku ja vett. Kuival ajal paigaldades jääb muld kauaks ajaks kuivaks.
Suureneb öökülmade oht. Taimede väetamine (teha varuväetamist) ja
taimekaitsetööd raskendatud. Läbipaistva kile kasutamisel tõstavad umbrohud
kile üles, selle vältimiseks kaetakse õhukese mullakihiga. Kilepeenra ääred
vajavad umbrohutõrjet. Ergutab maasikal võsundite kasvu ja nende eemaldamine
toimub käsitsi. Maasika tütartaimed ei saa juurduda. Põhjustab mulla
kuumenemist, mis mõjub taimejuurtele ja mikroorganismidele halvasti. Kilet lõhuvad
loomad, sipelgad pesitsevad meelsasti. Koduaias olen kasutanud musta kilet
maasikapeenras. Veel olen proovinud musta kilega umbrohtu tõrjudes saada musta
maa-ala. Hiljem lihtsam maapinda kaevata.
Kile
1.1.2 Peenravaip
Kootud peenikestest polüpropüleenribadest
(või tihedalt augustatud).Taimede joondamiseks on sissekootud jooned. Hõre, laseb
õhu ja vihmavee läbi. Painduv,
rebenemiskindel,vigastuste,tallamiskindel,eikõdune,ilmastikukindel.
Peenravaibale asetatud esemetest ei kasva umbrohi läbi, kasutatakse
taimepottide all. Uudismaale või umbrohtunud alale on võimalik rajada
istutusala vm. Kasutatakse kompostihunniku katmiseks. Puuduseks on äärte
hargnemine. Takistab gaaside liikumist. Ilma lisamultšita kestvus 8…10 aastat,
multšikihi all on iga pikem.
Peenravaip
1.1.3 Tekstiilmultš
Mustakiuline
niiskust läbilaskev materjal. Vastupidav UV kiirgusele. Takistab umbrohtude
kasvu. Hoiab maapinna niiske ja sooja. Vähendab erosiooni. Võib täiendavalt katta koorepuru või
kividega. Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks. Rebeneb kergesti,
kuid vigastatud koht ei hakka hargnema1...1,5 aasta pärast on võimatu tervelt
kokku rullida. Takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.
1.1.4 Geotekstiil, filterkangas
Polüpropeenkiududest
valmistatud viltjas kiudkangas, mida kasutatakse haljastuses ja teedeehituses
pinnase tugevdamiseks. Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks või
segunemise vältimiseks. Vähendab juurte külmakahjustusi. Sobib umbrohu leviku
tõkestamiseks. Filterkanga abil on võimalik mudased kaldad muuta
liivarandadeks. Vett läbilaskev ja keemiliselt neutraalne. Katte peal idanenud
umbrohi kasvab läbi riide.
1.2 Orgaanilised multšid
1.2.1 Puukoor
Keemilistelt
omadustelt sobib kõige paremini männikoore multš. Värske puukoor on happeline. Pannakse
kohe mullapinnale või kasutatakse vahel filterkangast vm. Hoiab pinnases niiskust,
takistab umbrohtude levikut. Parandab mulla õhu- ja veerežiimi.Koorepuru
paksuseks võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8 cm, mullapinnale
laotamise korral 10…20 cm. Vajadusel täiendada igal aastal. Müügil erinevad
fraktsioonid. Puidutükid soovitav välja korjata, sest tselluloosi lagundamiseks
kasutavad bakterid vaba lämmastikku. Umbrohtude arengu häirimiseks on soovitav
suvel 1…2 korda rehaga liigutada.
Puukoor
1.2.2 Põhk
1.2.2 Põhk
Sobib
suurekasvulistele laialehelistele taimedele, mis vajavad vähe lämmastikku.
Paremini sobib nisupõhk, kaera õlgedes arenevad limaseened. Enne kasutamist
tükeldada või komposteerida. Kuivab peale vihma kiiresti, õhurikas tuuline koht
ei sobi. Kõduneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus. Kasutusiga
1 aasta. Väetisväärtust ei oma, laguneb kiiresti. Mulda kaevates parandab
(muudab) mulla õhustatust. Kasutada koos roheliste taimeosadega. Peale
kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8…10 (…20) cm. Kevadel peab eemale
tõmbama, et maa soojeneks paremini Laseb õhku läbi ka peale vihma, kuivab
kiiresti. Suurendab mulla huumusesisaldust. Võib meelitada hiiri. Eemaldamist
ei vaja, kuna laguneb kiiresti. Maasikaistanduses võib peale saaki põletada
koos lehtedega. Välimuselt ei ole eriti ilus.
Koduaias olen proovinud maasikatele põhku alla
panna. Ei ole eriti kena, põhk muutub niiskusega märjaks, maasikad on läinud
mädanema. Hiljem tüütu neid maasikataimede vahelt ka kätte saada.
1.2.3 Turvas
Turvast
kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks, kasutatakse segus
mullaga, parandab mulla struktuuri ja suurendab vee mahutavust.
Eestis
jaotatakse turbad:
- aiandus- ehk kasvuturbaks
- haljastusturbaks
- melioratiiv- ehk väetusturbaks.
Erinevaid turbaliike on kokku mitukümmend.
Turba halbadeks omadustekson:varakevadel turbaga multšides takistab see maasoojenemist,
mineraliseerub javajub kokku, on liiga kerge ega paku taimedele toetuspinda,vajadusel
lisadalubiväetist ja kompleksväetist.
1.2.4 Puulehed
Värsked
lehed lagunevad kiiremini, vanemad katavad kauem. Puhas lehekompost on
happeline, sobib turbaaiale. Tammelehekompost näiteks rododendronitele.
Neutraliseerimiseks lisada puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale.
Soovitav katta (segada) mõne koredama multšiga. Toored lepalehed ja muud
võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake. Haigused ja
kahjurid talvituvad lehtede all. Vältida haigestunud lehti.
1.2.5 Muruniide
Soovitav
kasutada koos koredama materjaliga (liiv, turvas).Parim on liblikõieliste
haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taimede kasvu ja takistab
õigeaegset võrsete puitumist. Paksu kihina on libe. Kuivades muutub kollaseks
ja ei ole esteetiline.Võib muuta mulla happelisemaks.Hoiab mulla
niiskust.Takistab umbrohtude kasvamist.Lagunedes parandab pinnase struktuuri,
muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata.Sobib
marjapõõsaste ja viljapuude alla. Noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke
toitaineid. Oma koduaias panen muruniite
marjapõõsaste alla- umbrohu tõrjumiseks.
1.2.6 Saepuru
Saepurul
on puukoorest vähem toitaineid. Sobib kasutada peenarde vahel. Paks kiht ei
lase õhku läbi. Veesisaldus ja läbilaskvus on keskmine. Saepurus leiduvate
taime kasvu pidurdavate ühendite lagundamiseks on enne kasutamist soovitav
lasta 2 aastat seista. Sobib
vaarikatele, tõstab saagikust. Kõduneb aeglaselt. Võib meelitada aeda
sipelgaid. Koduaias olen proovinud
saepuru vaarikatele alla panna. Vaarikasaak on suurenenud.
1.2.7 Pabermultš
Valmistatakse
spetsiaalset pabermultši või pappkraesid. Kasutatakse ka peenestatud ajalehti,
paremini sobib lainepapp. Laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve
jooksul. Imab hästi vett, vee läbilaskvus hea.Takistab umbrohtude arengut,
tigude ja nälkjate tegevust, hoiab niiskust. Kevadel laotada 2…5…15 lehe
paksuselt maapinnale, saab tõrjuda ka
juurumbrohtusid. Kasutatakse ka õhema kihina, kui taimed istutatakse
väikestesse sisselõigetesse. Esteetilisuse tagamiseks ja paigal hoidmiseks
katta pealt kivide, koorepuruga, taimse materjaliga vm. Laguneb ühe hooajaga ja
sügisel võib maa sisse kaevata, kus ta parandab mulla struktuuri.
1.2.8 Kakaovelle
Kakaotootmise ülejääk. Laguneb kiiresti, võib kasutada näiteks suvelillepeenras.Vee läbilaskvus hea ja siduvus rahuldav. Peletab kahjureid, šokolaadi aroomiga. Parema struktuuriga, kui harilik koorepuru.
1.3 Mineraalsed multšid
Mineraalsed
multšid sobivad suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva kuju ja
värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid mustreid ja ornamente.
Mineraalsete multšide alla tuleb panna peenravaip, et vältida erinevate
pinnasekihtide segunemist.
Mineraalsete
multšide alla kuuluvad:
- graniitkillustik
- kergkruus ehk keramisiit
- klaasgraanulid
- kruus
- liiv
- tellisepuru
- kivid:
kiltkivi
rannakivid
dekoratiivkivid
Kive ja kruusa kasutatakse püsimultšina kiviktaimlate, ilupeenarde, teeradade jm. rajamisel. Need sobivad hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kive on saadaval erinevas suuruses ja värvitoonis ning nendega on võimalik moodustada aeda geomeetrilisi kujundeid ja ornamente. Kuna kividel on omadus päikese käes kuumeneda, siis ei tohi multši taimedele liiga lähedale panna. Kuna kivid on rasked, siis kipuvad nad pinnasega segunema. Selle vältimiseks võiks mineraalsete multšide all kasutada peenravaipa, mis hoiab pinnased segunemast.
Dekoratiivkivid lisavad aiale esinduslikkust. Need sobivad aiateedele, plaatide või kividega sillutatud alade servadesse, hoonete seinte ümber ja Jaapani-pärastesse aedadesse.Kivide suurused ja kujud võivad olla erinevad. Suured dekoratiivkivid näevad kõige kaunimad välja lillepoti pinnal ning koos kivisillutiste, puu või muruga.Lapikud kivid paljajalu käies mõnusad teeradadel ja terassidel.
Dekoratiivkivid
Rannakivid (suurusega 8–12 mm) on kauni tooniga looduslikud kivid, mis sobivad nii veega seotud aiaelementide kui ka hein- ja kuivalembeste taimedega. Lainetest siledaks lihvitud kiviklibust saab paljaid jalataldu hellitava puhkeplatsi või teeraja.Kiltkivi (10–50 mm) on esinduslik ja moodne kattematerjal, mis sobib nii taimede vahele kui ka seinaäärtesse ja lillepottidesse. Eri suurusega kivid asetuvad kaunilt ning katavad ala täielikult. Nagu multški, takistab kiltkivi seemnetega levivate umbrohtude kasvu ja hoiab mulla niiske.
Taaskasutatud tellis – trumlis ümmarguseks jahvatatud tellisepuru (8–16 mm) on multš taimedele. Tellisepuru ilu pääseb eriti hästi esile sügavroheliste okastaimede kõrval.
Kergkruusa kasutatakse nii välis- kui ka sisehaljastuses. See on valmistatud looduslikust lähteainest. Materjal on külmakindel, niiskuskindel, tugev, hea soojus ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ja ei meeldi närilistele ega putukatele. Kuna see on kerge, siis on seda hea paigaldada. Parandab taimede juurestiku mikrokliimat, reguleerib mulla niiskust ja õhurežiimi.
2. Väetised
Väetis
on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega.
Väetiste kasutamisel paraneb mullaviljakus ning suureneb põllumajanduslik saak.
Väetised
võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu
"toitvad", kus ained jõuavad taime läbi lehtede.
Väetise
koostis võib olla orgaaniline (sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline
(mis on valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest).
2.1 Orgaanilised väetised
Orgaanilised
väetised on looduslikud väetised, mis tagavad koos kompostiga taimede kasvuks
vajaliku toitainete vahekorra.
Orgaanilisteks
väetisteks nimetatakse kõiki loomse või
taimse päritoluga aineid, mis
otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla
viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal.
Töödeldud orgaaniline väetis – kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi.
Erinevad
orgaanilised väetised:
- sõnnik
- põhk
- sapropeel ( järvemuda)
- mereadru ( nt. põisadru)
- haljasväetised ( green manure) – ei koristata ära, vaid küntakse sisse; haljasväetis on näiteks põldheina ädal
- tööstusjäätmed – olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad
- majapidamisjäätmed
- (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldes sõnnikuga kompostid
- virts
Põhjused, miks kasutada orgaanilist väetist:
Orgaanilise väetise (sõnnik, kompostimuld jms) korrapärasel kasutamisel paraneb mullastruktuur. Raske savi- ja liivsavimuld muutub kobedamaks ja kergemini haritavaks, kerge liiv- ja saviliivmuld muutub sidusamaks ja vettpidavamaks.
Orgaanikaga rikastatud muld on õhulisem ja toitaineterikkam ning seob paremini vett. Lisaks paraneb mulla puhverdusvõime ja ebasoodsad tegurid nagu põud ja liigniiskus teevad taimedele vähem kahju.
Erinevalt mineraalväetistest viiakse orgaaniliste väetistega mulda ka mikrorganisme, kes aitavad oma elutegevusega kaasa mulla parendamisele. Mikroorganismid muudavad toiteelemendid taimedele kättesadavaks.
Regulaarsel orgaaniliste väetiste kasutamisel paraneb mulla huumusseisund. Tekib rohkesti huumusaineid, mis toimivad kasvustimulaatoritena ja kiirendavad taimede elutegevust. Mulla huumuskihti ei saa asendada mineraalväetistega. Tume, huumusrikas muld neelab aga paremini päikeseenergiat ja soojeneb kiiremini.
Orgaaniline väetis sisaldab taimedele sobivas vahekorras kõiki vajalikke toiteelemente, sealhulgas ka mikroelemente, seega väheneb vajadus kasutada mineraalväetisi.
Orgaanilise väetisega rikastatud mullas mõjuvad ka lisaks antavad mineraalväetised paremini, ning neid ei uhuta nii kergesti mullast vihmaveega välja.
Mullas tekib orgaanilise väetise lagunemisel süsihappegaas, mis on vajalik taimede kasvuks ning suurendab saagikust.
Lavades ja kasvuhoonetes saab orgaanilist väetist (eelkõige sõnnikut) edukalt kasutada ka biokütusena.
Orgaanika (sõnnik, kompstimuld, turvas jt) sobib hästi ka multšiks hoides maa umbrohupuhta ja säilitades niiskust. Muidugi tuleb orgaanikaga multšimisel seda pidevalt uuendada ning arvestada erinevate kultuuride nõudeid kasutatavale multšile.

2.2 Mineraalväetised
Mineraalväetis
on maavaradest, tööstusjäätmeist või sünteetiliselt saadav väetis, milles
taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena. Tahked
mineraalväetised võivad olla pulbrilised või granuleeritud. Ammoniaagivesi on
vedel mineraalväetis.

Granuleeritud väetis
Mineraalväetiste jaotamine:
1. lihtväetised:
1) makroväetised:
2. kompleksväetised
Lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel põhiväetisena või suvel kasvu ajal.
Fosforväetisi võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel.
Kaaliumväetiste kasutamisel lähtutakse:
Mikroväetistest kasutatakse kõige enam B- ja Cu- väetiseid.
Mikroväetisi kasutatakse:
Kompleksväetiste kasutamisel lähtutakse põhielementide
( N, P, K ) sisalduse alusel.
N - väestise ülekaal - kevadel ja kasvu ajal
P- ja K- väetiste ülekaal - sügisel, kevadel ja kasvu ajal.
Tähtsamate makroelementide vajalikkus taimedele:
1) lämmastik N - vajalik eekõige leheteda ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul.
2) fosfor P - vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks.
3) kaalium K - tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
Mineraalväetiste jaotamine:
1. lihtväetised:
1) makroväetised:
- lämmastik N - väetised
- kaalium K- väetised
- fosfor P - väetised
- boor B - väetised
- vask Cu - väetised
2. kompleksväetised
- liitväetised
- väetissegud
Lämmastikväetisi kasutatakse kas kevadel põhiväetisena või suvel kasvu ajal.
Fosforväetisi võib anda sügisel sügiskünni alla või kevadel.
Kaaliumväetiste kasutamisel lähtutakse:
- mulla kaaliumivajadustest
- kultuuri vajadustest
- väetistes olevatest lisanditest
Mikroväetistest kasutatakse kõige enam B- ja Cu- väetiseid.
Mikroväetisi kasutatakse:
- saagi suurendamiseks
- saagi kvaliteedi parandamiseks
- mulda andmine
- külvise töötlemine
- taimede pritsimine
Kompleksväetiste kasutamisel lähtutakse põhielementide
( N, P, K ) sisalduse alusel.
N - väestise ülekaal - kevadel ja kasvu ajal
P- ja K- väetiste ülekaal - sügisel, kevadel ja kasvu ajal.
Tähtsamate makroelementide vajalikkus taimedele:
1) lämmastik N - vajalik eekõige leheteda ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul.
2) fosfor P - vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks.
3) kaalium K - tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust, muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
3.Kattekangad ja geosünteedid
3.1 Geotekstiilid ehk filterkangas
Geotekstiilid
ehk filterkangad on polüpropüleen/polüester- või kõrgtihedusega
polüetüleenkiududest kootud või mittekootud väga vastupidavad, vett - ja õhku
läbilaskvad kangad.
Põhifunktsioonid
- eristamine
- filtreerimine
- dreenimine
- tugevdamine (armeerimine)
- erinevate maa- ning vesiehituslike materjalide kaitsmine.
Kasutamine
- teedeehitusel
- hoiu- ja parkimisplatside ning spordiväljakute rajamisel
- drenaazisüsteemide rajamisel vundamentide, keldrite ja katuseaedade juures
- pinnaseerosiooni tõkestamisel
- kallaste ja nõlvade kindlustamisel
- supelrandade heakorrastamisel
- puujuurte ja umbrohu leviku takistamiseks
- mitmesuguste tugiseinte ehitamisel
- geomembraanide mehaaniliseks kaitseks
3.2 Katteloor
Tavaline
katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mille ruutmeeter kaalub
reeglina vaid 10 - 20 grammi. Toodetakse ka paksemaid ja raskemaid loore.
Katteloor laotatakse otse kasvava taimestiku peale ja ta ei vaja mingeid
kandekonstruktsioone. Äärtest kinnitatakse peamiselt mullaga, aga ka
liivakottide, vett täis voolikute, armatuuraualattide või muu sarnasega,
olenevalt olukorrast. Õigesti paigaldatud kerget katteloori kannavad ka kõige
nõrgemad taimed raskusteta enda peal.
Katteloori kasutatakse peamiselt:
- saagialguse kiirendamiseks
- öökülma kaitseks
- kaitseks kahjurite eest.
3.3 Peenravaip
Peenravaip
on vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas. Peenravaip on märgistatud
ruudustikuga, mis hõlbustab taimede istutamisel võrdsete vahekauguste jätmist.
Maasika- või köögiviljapeenardes kasutatakse sageli ilma täiendava
multshikatteta. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel.
Tavaliselt eemaldatakse peenravaip tarbeaias peale saagi koristamist. Haljastuses
kasutatakse koos koorepurumultšiga. Väga pikaealine materjal.
3.4 Varjutuskangas
Kasutatakse
okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks ja varakevadise päikesepõletuse
kaitseks. Varjutamise korral väheneb vee aurumine ja taimed juurduvad
kiiremini, ka okaste kuivamise oht on väiksem. Sobib kasutada ka kõigi teiste
aiakultuuride istutusjärgseks varjutamiseks nii avamaal kui kasvuhoones, samuti
tuuleõrnade taimede kaitseks. Varjutskangas on UV-kindel. Kasutusaeg 8-10
aastat. Tugev kootud materjal kannatab ka tugevamaid tormituuli. Erinev
tihedusprotsent (25-50%) näitab, mitu protsenti valgusest kangas kinni püüab.
Varjutuskangas võib enda töö lihtustamiseks puudele peale panna juba sügisel,
sest kevadel võib see lume tõttu olla raskendatud!

Varjutuskangas
3.5 Pakasekangas
Kaitseb
külmaōrnu pōōsaid, ilu- ja okaspuid, rododerndroneid, püsililli ja ronitaimi
külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest.
Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on
jäätunud. Kangas eemaldatakse alles pärast mullapinna sulamist. Pärast kanga
eemaldamist ja kuivatamist asetada see kuiva kohta et säilitada järgmise
talveni. Kangas laseb läbi ōhku ja kaitseb ka jahukaste eest. Vastupidav
mehhaanilistele mōjutustele ja UV-kiirtele. Pakasekaitse kangas on u. 4 mm paks
vilt-kiudkangas. Kaal u. 300 g/m2. UV-kaitse
Pakasekangas
Uurimuses multšide, geosünteetide ja kattekangaste omaduste ja kasutamise kohta on minu arvates tootevalik Eesti jaekaubandusvõrgus hea. Leidub palju erinevaid multše, kattekangaid ,geosünteese, varjutuskangaid, talvekangaid.
Väetiste
sortiment on ka väga mitmekesine. Pakutakse tahkeid väetisi ja vedelväetisi. Ka
orgaanilisi väetisi on võimalik saada.
Uurimuse
käigus sain ise palju uut infot just multšide ja kattekangaste kohta. Näiteks seda, et kile ja ka paberit kasutakase multšidena. Kattekangastest olen ise kasutanud ainult katteloori. Uurimuse käigus sain teada, et on veel olemas mitmeid erinevaid kattekangaid, mida võiks kasutada.
Kasutatud materjalid:
- http://www.osta.ee/graniit-killustik-35795488.html
- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/orgaaniline-vaetis-on-hea-mulla-jaoks-asendamatu?id=31926853
- http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=322
- http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf